E-lahenduse ülesehitus

Täienduskoolituste infosüsteemi Juhan keskne objekt on täienduskoolituse õppekava (süsteemis ka: täiendusõppe kirjeldus).

  • Iga õppekava luuakse/ kirjeldatakse täienduskoolituse standardis ette nähtud ulatuses,
  • Lisaks varustatakse õppekava korraldajatele jm asutustele (nt Statistikaamet) nende tegevuses vajalike tunnuste ulatuses koolitusarvestuse pidamiseks ja koolitustegevuse edasiarenduseks.

Täienduskoolituse õppekava võib vajadusel omada sisemist struktuuri: olla jaotatud temaatilisteks üksusteks (moodul), mis omakorda võivad sisaldada kontaktpäevi; õppekava sisemine struktuur võib koosneda ka ainult kontaktpäevadest.

Õppekaval (kirjeldusel) võib olla neli staatust: sisestamisel, avalik, peidetud, arhiveeritud. Avaliku staatusega õppekava kuvatakse rakenduse koolitusportfellis (https://koolitus.edu.ee/portfolio) ja sel juhul saavad lõppkasutajad selle õppekava toimumise loomiseks oma huvist märku anda (tellida).

Õppekava võib, kuid ei pruugi olla (kursusena) toime pandud. Õppekaval on nimi, maht, õpiväljundid, kuid ei ole algus- ja lõppkuupäeva.

Õppekava seotakse seda läbi viivate koolitajatega (seos isikute baasiga, kus isikul võib olla ka koolitaja roll). Õppekaval on haldamiseks vastutav projektijuht (seos isikute baasiga, isikul on halduri või koolituse projektijuhi roll), kes lõppkasutaja vaatevinklist on kontaktisik.

Õppekava kirjeldades määratakse ka lõpudokumendi mallid ja tagasisidevormid.

Kursus (ka koolitus, toimumine jm) on õppekava, millele on lisatud aeg ja koht ning vajadusel seadistatud veel mõned korraldajale vajalikud tunnused. Kursusel on algus- ja lõppkuupäev. Kui õppekava omab sisemist struktuuri, siis antakse algus- ja lõppkuupäevad igale struktuurielemendile – kontaktpäevad, moodulid.

Kontaktpäeval võib omakorda olla sisemine struktuur – päevakava (kõnepruugis öeldakse ka: tunniplaan, kuid see on tasemeõppe termin). Päevakava elementidel on tüüp (auditoorne, praktiline, iseseisev, paus). Erinevat tüüpi ajakulu saab koolitusarvestuses ära kasutada kokkuvõtetes ja aruandluses (nt riiklikus koolitustellimuses).

Kursusel luuakse seos seda tegelikult läbi viiva(te) koolitaja(te)ga. Toimumisel saab õppekavas määratud projektijuhi/ kontaktisiku üle kirjutada teise projektijuhiga (luua vaikimisi seosest erineva seose).

Kursusel saab olla üks järgmistest staatustest: sisestamisel, avalik, avalik ja registreeritav, peidetud, lõpetatud, arhiveeritud. Avaliku ning avaliku ja registreeritava staatusega õppekavasid kuvatakse rakenduse koolituskalendris (https://koolitus.edu.ee/calendar).

Osaleja (ka: õppija) registreerib end või registreeritakse (teise täiskasvanud isiku poolt, nt oma asutuse personalijuhi) kursusele (tervikule). Osaleja tähistab enda kohalolekut kontaktpäeval allkirjaga allkirjalehel (kui nõutud). Juhanis on võimalik kontaktpäeva(de) lõikes koguda osaleja kohaloleku teave ka elektrooniliselt, paberivabalt.

Õppija saab rakendust kasutada nii avaliku kui registreeritud kasutajana. Registreeritud üldkasutaja eelis on kursustele registreerimisel andmete lugemine kasutaja valitud profiililt, samuti juba läbitud kursuste infole, kasutaja enda poolt antud tagasisidele ja lõpudokumentidele ligipääs.

Rolle saab anda ainult registreeritud kasutajale. Täiendusõppe korraldaja (täienduskoolitusasutuste) rollid on: haldur, projektijuht, koolitaja. Muud rollid süsteemis: asutuse juht, ametnik, administraator.