E-lahenduse ülesehitus

Keskne objekt on täienduskoolituse õppekava (süsteemis nimetatakse ka: täiendusõppe kirjeldus). Iga õppekava

  • luuakse/ kirjeldatakse täienduskoolituse standardis ette nähtud ulatuses,
  • lisaks korraldajatele ja juht- ning järelevalveasutustele nende tegevuses vajalike lisatunnuste ulatuses koolitusarvestuse pidamiseks ja tegevuse parandamiseks.

Õppekava on nö potentsiaal, mis võib, kuid ei pruugi olla (kursusena) toime pandud.

Täienduskoolituse õppekava võib vajadusel omada sisemist struktuuri: olla jaotatud temaatilisteks üksusteks (moodul), mis omakorda võivad sisaldada sündmusi (süsteemis nimetatakse ka: kontaktpäev); õppekava sisemine struktuur võib koosneda ka ainult sündmustest/ kontaktpäevadest.

Õppekaval (kirjeldusel) võib olla neli staatust: sisestamisel, avalik, peidetud, arhiveeritud. Avaliku staatusega õppekava kuvatakse rakenduse koolitusportfellis (https://koolitus.edu.ee/portfolio) ja sel juhul saavad lõppkasutajad selle õppekava toimumise loomiseks oma huvist märku anda (tellida).

Õppekavaga seotakse selle potentsiaalselt läbi viivad koolitajad (seos isikute baasiga, kus isik peab omama seost koolitaja rolliga). Õppekaval on vastutav projektijuht, kes lõppkasutaja vaatevinklist on kontaktisik.

Õppekava kirjeldades määratakse ka lõpudokumendi mallid ja tagasisidevormid.

Toimumine (kõnepruugis ka koolitus, kursus jmt) on õppekava, millele on lisatud aeg ja koht ning vajadusel seadistatud veel mõned korraldajale vajalikud tunnused. Toimumisel on algus- ja lõppkuupäev. Kui õppekava omab sisemist struktuuri, siis antakse algus- ja lõppkuupäev igale struktuurielemendile – mooduli(te)le, kontaktpäeva(de)le.

Kontaktpäev võib omakorda omada sisemist struktuuri – päevakava (kõnepruugis öeldakse ka: tunniplaan, kuid see on tasemeõppe termin). Päevakava elementidel on tüüp (auditoorne, praktiline, iseseisev, paus). Erinevat tüüpi ajakulu saab koolitusarvestuses ära kasutada kokkuvõtetes ja aruandluses (nt ühikuhindadega koolituste aruanne).

Toimumisel luuakse seos seda tegelikult läbi viiva(te) koolitaja(te)ga. Toimumisel saab õppekavas määratud projektijuhi/ kontaktisiku üle kirjutada teise projektijuhiga (luua vaikimisi seosest erineva seose).

Toimumisel (kursusel) saab olla üks järgmistest staatustest: sisestamisel, avalik, avalik ja registreeritav, peidetud, lõpetatud, arhiveeritud. Avaliku ning avaliku ja registreeritava staatusega õppekavasid kuvatakse rakenduse koolituskalendris (https://koolitus.edu.ee/calendar).

Osaleja (ka: õppija) registreerib end või registreeritakse (teise täiskasvanud isiku poolt, nt oma asutuse personalijuhi) toimumisele (tervikule). Praegu osaleja tähistab enda kohalolekut kontaktpäeval allkirjaga allkirjalehel, kui korraldamises nii nõutud, eesmärk on jõuda lahenduseni, kus osaleja märgib oma kohaletuleku (kontakthetkel osalemise) elektrooniliselt.

Lõppkasutaja saab rakendust kasutada nii avaliku kui registreeritud kasutajana. Registreeritud üldkasutaja eelis on toimumistele/ kursustele registreerimisel andmete lugemine kasutaja valitud profiililt, samuti juba läbitud kursustele, antud tagasisidele ja lõpudokumentidele ligipääs.

Rolle saab anda ainult registreeritud kasutajale. Täiendusõppe korraldaja (täienduskoolitusasutuste) rollid on: haldur, projektijuht, koolitaja. Muud rollid süsteemis: asutuse juht, ametnik, administraator.